Lasteaiapäev on läbi, kuid kojuminek ei suju. Saapad ei sobi, kõndida ei jaksa, protestivaim on kõrge ja pisarad kerged tulema. Tahaksid aru saada, mis juhtus. Laps aga ei oska öelda, kas ta on kurb, pettunud, väsinud või tunneb kõike korraga. Sellistel hetkedel on abiks tuttvad sõnad ja pildid, mille abil saab laps oma enesetunnet kirjeldada.
"Värvikoll" aitab lapsel ja vanemal ühist keelt leida
Anna Llenase raamat „Värvikoll“ pakub võimaluse emotsioonide maailma koos avastada ning teha seda rahulikult, mänguliselt ja lapsele arusaadavalt.
Koll, kelle sees on kõik segamini
Värvikolli sees on tunded segamini läinud. Koos väikese tüdrukuga hakkab ta tunnetepusa lahti harutama ja õpib neid nimetama. Raamatus saavad tunded värvi, mis aitab nende vahel vahet teha.Lapsega koos lugedes saate uurida, kuidas kolli enesetunne tema olemisest ja tegevusest välja paistab. Selle juurest on kerge tuttavate olukordade juurde liikuda ja näiteks lapselt küsida, mida ta tunneb, kui ei saa lasteaias enda kätte ihaldatud mänguasja või kui külla tuleb lemmikinimene.
Laps ei pea igale küsimusele kohe vastama. Ta võib ka lihtsalt pilte vaadata ja lugu kuulata. Vestluse juurde saab hiljem tagasi tulla.
Raamat, mille on leidnud ka lasteaiaõpetajad
„Värvikoll“ on Julius Pressi veebipoes üks populaarsemaid lasteraamatuid ja seda kasutavad oma töös ka lasteaiaõpetajad.Näiteks lasteaias töötav eripedagoog Marliis Miilimäe tõi raamatu välja oma lugemissoovitustes. Ta juhib tähelepanu raamatu südamlikkusele, suurtele piltidele ja vähesele tekstile ning soovitab seda vaadata ja lugeda, et tunnete üle arutleda. Samuti toob ta esile võimaluse siduda selle lugemine mängudega.
Sindi lasteaia tegemiste kirjelduses räägitakse raamatukogukülastusest, kus „Värvikolli“ lugemise järel arutleti kurbuse ja sellega toimetuleku üle. Lapsed said pakkuda, mis värvi võiks kurbus olla.
Alushariduse õpetajatele suunatud BooksForTopicsi arvustus tõstab esile raamatu värvikaid illustratsioone, selget lugu ja sobivust tunnetest rääkimiseks. Ekspertidest arvustajate sõnul on sellest saanud õppetöös rohkelt kasutatud raamat.
Mis kasu on raamatust lapsele
- Laps õpib tundeid nimetama. Lihtsalt halb tuju saab tasapisi täpsema nimetuse. Kas tegemist on viha, kurbuse või hirmuga?
- Pildid aitavad tunnetest rääkida. Kui sõnu veel napib, saab laps näidata kollile või värvile, mis tema enesetunnet kirjeldab.
- Laps õpib teiste tundeid märkama. Kolli näoilmete ja käitumise vaatlemine annab võimaluse arutada, kuidas teine inimene end tunda võib.
- Laps saab oma kogemusi jagada. Raamatu sündmuste juurest saab liikuda lapse enda rõõmude ja murede juurde talle sobivas tempos.
- Laps tunneb, et teda kuulatakse. Ühine lugemisaeg annab võimaluse olla vanemaga koos ja rääkida sellest, mis on lapsele tähtis.
Mis kasu on raamatust lapsevanemale
Värvikolli raamatu abil saad:- lihtsa viisi vestluse alustamiseks. Küsimuse „Mis sul viga on?“ asemel saad uurida: „Kas sinu sees on praegu ka tunded segamini nagu Värvikollil?“
- ühised sõnad ja pildid. Tuttavale tegelasele saab igal hetkel viidata.
- vahendi lapse paremaks mõistmiseks. Lapse juttu kuulates võib selguda, mis teda mõnes olukorras häiris või rõõmustas.
- ideid lihtsateks ühisteks tegevusteks. Raamatu kõrvale võib võtta värviraamatu või valge paberi ja värvipliiatsid.
- võimaluse ja põhjuse ka enda tunnetest rääkida. Vanem saab näidata eeskuju: „Ma olen praegu pettunud. Võtan korraks aja maha ja siis proovin uuesti.“
Kolm lihtsat viisi raamatu kasutamiseks kodus
1. Uurige koos, kuidas koll end tunneb.Näiteks võid küsida: „Mis sa arvad, mida koll praegu tunneb?“ Seejärel saad lapsega arutada, kas tal on kunagi sarnane tunne olnud. Juhul kui ta ei soovi endast rääkida, jätkake loo vaatamist ja pöörduge küsimuse juurde sobival hetkel tagasi.
2. Joonistage konkreetse päeva koll.
Pärast lasteaeda või nädalavahetusel võib laps (või ka iga pereliige) joonistada enda kolli. Millised värvid tema sees on? Laps võib ka valida raamatus näidatust erinevad värvid. Sel juhul palu tal rääkida, mida need tema jaoks tähendavad.
3. Arutage koos, mis võiks keerulise tundega hakkama saamisel aidata.
Kui keeruline tunne on nime saanud, võid lapselt küsida: „Mida sa praegu vajad?“ Vajadusel paku lapsele paar arusaadavat lahendust välja. Näiteks, kas tahad kallistust või veidi omaette olla; kas räägime praegu või pärast söömist? Kui olukord on keeruline, tunnista lapse tunnet ja aita tal piire hoida: „Sa oled vihane, sest mäng jäi pooleli. Lüüa ma ei luba. Olen siin ja aitan sul rahuneda.“
„Värvikolli“ juurde võib pöörduda nii rõõmsal kui keerulisel päeval. Tuttava loo abil saab harjutada enda ja teiste tunnete märkamist ning leida sõnu, mida igapäevaelus vaja läheb.
Mõnikord algab hea vestlus sellest, et istute koos maha ja avate raamatu.
Vaata kõrgelt hinnatud raamatut lähemalt: "Värvikoll".
Kommentaarid