Miks mõned lapsed õpivad lugema kiiremini kui teised?

—
Laps loeb raamatut "Kukku! Salapärane juhtum merepõhjas
Mida teha, kui laps võiks juba lugeda, aga veerib alles üksikuid sõnu? Kas peaks rohkem harjutama või vajab ta lihtsalt aega? Toetudes Tartu ülikooli uuringule selgitame, miks lugema õppimine kulgeb lastel erinevas tempos ning kuidas last toetada, et lugemisrõõm harjutamise käigus kaduma ei läheks.

Mis ennustab edukat lugema õppimist?

Tartu ülikoolis tehtud magistritöös jälgiti 58 last vanuses 5–7 aastat ning uuriti, millised oskused ennustavad edukat lugema õppimist ja loetu mõistmist. Tulemused näitasid, et lugemisoskus ei sõltu ainult tähtede tundmisest. Sama olulised on fonoloogiline teadlikkus, töömälu, tähe kiire nimetamisoskus ning lapse üldine keeleline areng.

Tähtede tundmine on oluline, kuid sellest üksi ei piisa

Üks tugevamaid lugemisoskuse ennustajaid on tähtede tundmine. Laps peab oskama tähti ära tunda ning mõistma, millisele häälikule iga täht vastab. Samas ei tähenda tähtede tundmine veel seda, et laps oskab lugeda. Lugema õppimiseks peab ta suutma ühendada üksikud häälikud sõnadeks ja mõistma loetava tähendust. Seetõttu ei tasu muretseda, kui laps ei loe veel sõnu kokku, kuid tunneb huvi tähtede vastu. See on oluline esimene samm.

Miks on häälikute kuulmine tähtis?

Üks olulisemaid lugemise eeloskusi on fonoloogiline teadlikkus ehk oskus märgata sõnade häälikulist ehitust.
See tähendab, et laps suudab:
  • kuulda, mis häälikuga sõna algab;
  • eristada sarnase kõlaga sõnu;
  • jagada sõnu silpideks;
  • märgata sõnade riime;
  • eemaldada või lisada sõnale häälikuid.
Näiteks küsi lapselt: "Mis tähega algab sõna kass?" või „Mis sõna jääb alles, kui võtta sõnast sokk ära esimene täht?“

Sellised mängud tunduvad lihtsad, kuid arendavad oskust, mis on otseselt seotud hilisema lugemisoskusega.

Lugemine vajab mälu

Lugema õppimine ei ole ainult keeleline tegevus. Selle juures mängib olulist rolli ka töömälu.

Kui laps loeb sõna, peab ta meeles hoidma juba loetud häälikuid ning ühendama need järgmistega. Mida tugevam on töömälu, seda lihtsam on tal sõnu kokku lugeda ja loetud tekstist aru saada.

Sama kehtib loetu mõistmise kohta. Kui laps ei suuda loetud lause algust meeles hoida, on tal keerulisem mõista kogu lause või loo tähendust.

Miks mõned lapsed õpivad lugema kiiremini kui teised?

Üks laps loeb kuueaastaselt juba ladusalt, teine alles õpib tähti tundma. See on täiesti normaalne.

Uuring näitas, et lugemisoskuse arengut mõjutavad mitu tegurit. Lastel võivad need oskused areneda erinevas tempos. Mõni laps omandab kiiresti tähtede tundmise, teine on tugev sõnavaras või töömälu ülesannetes.

Seetõttu ei tasu keskenduda sellele, mida teised lapsed oskavad. Olulisem on toetada lapse arengut järjepidevalt ja positiivses õhkkonnas. Vestlused igapäevastel teemadel aitavad lapsel õppida uusi sõnu ja väljendada oma mõtteid.

Mängige sõnamänge

Riimide leidmine, sõnade silbitamine ja algushäälikute otsimine arendavad fonoloogilist teadlikkust.

Tutvusta tähti mänguliselt

Tähti võib otsida raamatutest (sh mitte ainult juturaamatutest, ka tekstidega värvi- ja tegelusraamatud sobivad), siltidelt, pakenditelt või ka jalutuskäigu ajal.

Hoia lugemine positiivse tegevusena

Lugema õppimine ei tohiks olla surve ega võistlus. Kui laps kogeb lugemisega seotud tegevusi meeldivana, kujuneb tal suurema tõenäosusega välja lugemishuvi.

Kõige tähtsam oskus ei ole lugemine ise, vaid loetu mõistmine

Lugema õppimise eesmärk ei ole lihtsalt sõnade kokkulugemine. Oluline on, et laps mõistaks loetut, oskaks uusi teadmisi kasutada ja tunneks lugemisest rõõmu. Just seetõttu algab edukas lugemisteekond juba ammu enne esimest klassi. See saab alguse kodustest vestlustest, ühistest lugemishetkedest ja mängudest, mis aitavad lapsel keelt avastada.

Kooslugemisrõõmu pakuvad "Väike hiir, küps punane maasikas ja suur näljane karu" ning "Unimütsid".
Allikas: Terje Ertel "„Lugemisega seotud oskuste muutumine ja nende seos loetu mõistmisega 5–7-aastastel lastel“ (Tartu Ülikool, 2016)

Kommentaarid

Email again:

Eelmine

Järgmine

Kui laps ei oska öelda, mida ta tunneb

Jaga seda artiklit