Mõni väike sööja pugib rõõmuga kõike, mida pakutakse, mõni aga põrnitseb taldrikut nagu tundmatut ja ohtlikku looma. Üks sööb supist ära ainult herned, teine korjab herned välja ja peidab taldrikuserva alla, kolmas hakkab herneid nähes nutma. Mida teha?
Loo toidu ümber põnev lugu
Kõrveküla lasteaia „Päikeseratas“ vanemõpetaja Kristiina Bergmann soovitab tõrksale sööjale ehitada toidu ümber põnev lugu. „Söömine on laste jaoks natuke nagu muinasjutt – kui see on igav, siis ei taha keegi lõpuni lugeda,“ ütleb ta ja pakub välja lasteaias edukaks ostunud lahenduse: „Teeme söömisest hoopis põneva seikluse!“
Näiteks võiks koos lapsega toidu „pulkadeks“ lahti võtta:
„Mis teeb sind targaks?“
„Mis annab hea tuju?“
Proovi vähehaaval uusi maitseid
Kui laps ütleb: „Mulle ei maitse,“ ei tasu Kristiina sõnul ehmuda või pakutud toidu söömine kohe katki jätta. "Siis küsin ma alati: „Kas sa oled seda juba proovinud?" Sageli selgub, et ei ole. Aga kuidas sa siis tead, et see ei maitse?"
Ta soovitab koos lapsega lähemalt uurida, mis toidus vähemalt natukenegi meeldib. „Üks hernes, kartulitükk, porgandikuubik – nii saab laps aru, et need on täitsa maitsvad.“
Üks võimalus on teha värvide nädal
Kujutage ette,“ ütleb ta, „et terve nädal on roheline! Rohelised köögiviljad, rohelised puuviljad, marjad, aga miks mitte ka makaronid – loeme nende kohta, vaatame ja maitseme kõike koos.“ Järgmisel nädalal on toit punane. Või näiteks kollane. Silmailu teeb imet!
Jälgi, mida räägid
Õpetaja Kristiina palub meeles pidada veel üht väikest, aga väga olulist asja: „Pane hoolega tähele, mida sa lapse kuuldes räägid.“ Mitte kunagi ei tasu öelda: „Mina seda küll ei söö“ või „Lasteaias sa seda nagunii ei söö.“
„Laps usub suuri inimesi ja matkib nende tegevust,“ selgitab Kristiina. „Kui täiskasvanu ütleb, et ma seda või teist toitu ei söö, siis täpselt nii laps teebki.“
Samuti ei tohiks järele anda kiusatusele minna kergemat teed. „Saiake on lihtne lahendus, aga eesmärk on õpetada, mitte järele anda,“ ütleb ta. Võtmesõna on koostöö: laps, pere ja lasteaed peavad käima ühte jalga – ja laps peab olema kogu aeg kaasatud. „Ta peab tundma, et tema arvamus loeb, et temaga arvestatakse. Aga suurem ja targem oled ikkagi sina.“
„Söömine ei ole võistlus,“ kinnitab õpetaja Kristiina. „Ja iga väike amps on suur võit!“
Kuidas laps sööma meelitada?
- Tee söömine põnevaks
- Proovige koos uusi maitseid
- Korralda värvide nädal
- Vali oma sõnu
- Kodu ja lasteaia koostöö on tähtis!
Kommentaarid