Vanusele 4+

Nelja-aastane laps on nagu väike filosoof, kel on küsimusi rohkem kui vastuseid ja "miks?" kõlab päevas umbes sada korda. Ta uurib ja puurib kõike ning on varmas nähtust ka oma versiooni rääkima, mis teinekord võib olla natuke fantaasiarikkam kui päriselu. Uued oskused tulevad koos suure enesekindlusega. „Ma teen ise!” on selle vanuse ametlik hüüdlause.

Lasteaiaõpetajad soovitavad nelja-aastase lapse arengu toetamiseks:

• enda tunnetest rääkida ja küsida, kuidas laps ennast tunneb;
• päeval toimunu üle arutada; nõuda alustatud töö lõpetamist ja enda järelt koristamist;
• osavus-, liikumis- ja lauamänge mängida; kääride kasutamist õppida;
• kirja eelharjutusi, lainelisi joone, kriipse, täppe ja ringe teha ning ruudulisel paberil ruute jäljendada;
• lapse paljudele küsimustele väsimatult vastata või koos raamatutest või arvutist vastuseid otsida;
• looduses toimuvale tähelepanu suunata ja sellest rääkida;
• tähti õppida; igal õhtul unejuttu lugeda ja erinevate teemadel vestelda;
• sageli õues mängida ning koos perega toredaid asju ette võtta. (Allikas: Tabasalu Teelahkme Lasteaed)

Aeg on jälgida õiget pliiatsihoidu!

Värvimisel, joonistamisel ja kirjutamisel tuleks jälgida õiget pintsli- ja pliiatsihoidu. Pliiatsi haaramiseks ja selle kasutamiseks on vaja kontrolli käelaba ja sõrmede peenlihaste üle, piisavat haardetugevust ning käe liigutuse sujuvust. Ideaalsel pliiatsihoiul töötab käe välimine osa toepinnana, pöial ja sõrmed sujuvate ja täpsete liigutuste koordineerijana. Õigel pliiatsihoiul vastandub pöial teisele ja kolmandale sõrmele. Selline pliiatsihoid võimaldab sooritada sujuvaid, vähest pingutust nõudvaid sõrme- ja käeliigutusi ning aitab olla osav ja kiire värvides või kirjutades. (Allikas: Õpetajate Leht, 09/2022)

Kas teadsid, et lapse kõne soodustamiseks tasub saata enda ja lapse tegevust kõnega? See aitab lapsel sõnad suhu saada!

Spetsialistide sõnul on lapse kõne arengul olulisel kohal ühised vestlused ja arutelud ning raamatute ja juttude ettelugemine, et laps kuuleks täiskasvanu kõnet, keele õigeid grammatilisi vorme, omandaks uut sõnavara ja avarduks tema maailmapilt. Kuulamisoskuse ja kõne arendamiseks tuleks lühijutte jutustada või raamatut ette lugeda võimalikult sageli ja loetu kas ise ümber jutustada või lasta lapsel seda iseseisvalt teha. (Allikas: „Lapse kõne arendamine", koostajad Merit Hallop ja Marika Padrik, TÜ 2009)